Saueaugu küla asub Järva maakonnas Türi vallas.
Aastatel 1991–2017 kuulus küla Väätsa valda. Pärast Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal asub küla Türi valla territooriumil.Saueuagu küla paikneb enamasti endise Väätsa metskonna territooriumil. Praegused külaelanikud on kas endiste metskonnatöötajate järglased või siis leidnud endale kodu siinsete metsade vahel just selle paikkonna eripära tõttu. Küla asukoha teeb eriliseks olukord, kus ollakse k0lme maakonna KOV i ristumiskohas – Harju-, Järva- ja Rapla maakond. Kov idest ümbritsevad küla Paide linn, Türi vald, Kose vald, Rapla vald. Külaelanike elu on jaotunud kolme maakonna vahel ja maakonna ning KOV piirid ei ole tegeliku elu planeerimise puhul määravad. Teenused ja tooteid tarbitakse kõigist KOV idest ja maakondadest. Mitme maakonna ja KOV i vahel elu jagamine tuleb meie küla ajaloost, kus tegelikkuses juba aastakümneid oli elu jaotatud nn piiriüleselt. Ajaloost ja Saueaugu küla/ Väätsa metskonna kujunemislugu saab lugeda järgnevast lõigust allpool.
Asukoht, jaotus ja looduslikud tingimused: Paiknemise tôttu kolme maakonna, Harju-, Raplamaa ja Järvamaa lahkmealal on Väätsa metskond prae- guseni kolmepaikseks jäänud. Olles küll asutamisest peale Järvamaa metskond, on osa territoo-riumist ikka Harju maakonda (või rajooni) kuulunud. Liitumisel Nõmme metskonnaga on Harju halduspiirkond veelgi laienenud, moodustades 1992. aastast peaaegu kolmandiku mets-konna üldpindalast. Üks “kaksikmaisuse” põhjusi on kahtlemata see, et siinne metsamassiiv moodustab suurel alal ühtse terviku, mida raske oleks niiviisi tükeldada, et see kellegi huve ei riivaks. Ja nii on kõik kavandatud piirimuutmised tühja jooksnud. Iseseisva metskonnana astus Väätsa teiste sekka alles 1. jaanuaril 1925, mil ta loodi tolle-aegsete Keava, Triigi ja Türi metskonna ning riigi tagavaramaade baasil (samast kuupäevast Keava metskond lakkas olemast). Vanima plaanimaterjalina on säilinud Väätsa metskonna kvartalivõrgu skeem 1928. aastast, mõõdus 1:50 000, kuid metskonna algset suurust sellelt ei nähtu. 1930. aastaks lõppenud esi-mene täismetsakorraldus märkis metskonna üldpindalaks 12 718,5 ha. Sellega oli Väätsa mets-kond Aegviidu ja Käru järel kolmas metskond maakonnas. Aastakümneid on Väätsa püsinud suurimate metskondade seas Järvamaal, kuid seda vaid pindala, mitte aga metsade puidutagavara poolest. Asutamisel jaotati metskond Selja ja Väätsa metsandikuks, kus oli ühtekokku 10 vaht- konda. Esimesse kuulusid Vahastu, Tammistu, Pallipere, Roondi, Selgimäe, Põllika ja Aela (metsniku asukoht Seljal), teise Korve, Eppo ja Saarnakõrve vahtkond (metsnik elas Kõrves). Peatselt osutus vajalikuks Vahastu ja Tammistu vahtkond üle anda Käru metskonnale. Hiljem tuli metskonna piire veelgi muuta, kuid kõigele vaatamata jäid üldpind ja sisemine struktuur paljudeks aastateks peaaegu endisteks. Rajamisel puutusid metskonna piirid kokku Triigi, Türi, Käru, Kuusiku ja Purdi metskonnaga. Halduslikult jäädi Vahastu, Väätsa, Osaliselt Kira, Käru ja Anna, hiljem Kuimetsa ja Kõue valla alla.Aastatel 1945-1947 Väätsat omaette metskonnana ei olnud – ta arvati naabermetskonna Purdi koosseisu selle kolmanda jaoskonnana. Organisatsioonilistel kaalutlustel taastati mets-kond esimese sõjajärgse metsakorralduse käigus 1. jaanuarist 1948. Ennistatud Väätsa metskonna üldpindalaks kujunes 14 089,5 ha, millest oli metsamaad 3 197,0 ha ehk 22,7%, sealhulgas puistuid 3 030,8 ha. Jaoskondi oli kaks, vahtkondi kaheksa: Nõmme, Tartussaare, Uuerehe, Vahesaare, Vähi, Lintsi, Kõrve ja Eppo. Kvartaleid sai ühtekokku 71. Sõjaeelsega võrreldes metskonna pindala pisut vähenes, sest maakonna piiride ühtlustamise eesmärgil tuli Triigi metskonnale üle anda Selja metsandikust 1 043 ha ja Väätsa metsandikust 4 760 ha. Maareformiga planeeriti talumetsadest ja riigireservist siiski niipalju maid juurde, et vahed peaaegu tasandusid. Revisjoniperioodi kestuseks määrati kümme aastat. 1959. aasta metsakorraldus üldpindalas olulisi muudatusi ei teinud — see ulatus 13 891 ha-le. Endiseks jäi jaoskondade ja vahtkondade arv. Olukord muutus 1969. aasta metsakorraldusega, mille salgaülemana viis läbi Endel Tappo. Eelnevalt oli 1964. aastal asutatud Nõmme metskonnale loovutatud kõik idapoolsed vaht- konnad. Metsade nägu muutsid 1967. aasta augustitorm ja alanud metsaparandus. Anti ära 3 051 ha, muudelt metsavaldajatelt saadi juurde 1 140 ha, kokkuvõttes vähenes metskonna pindala 11 980 ha-le. Sellest oli metsamaad 8 196 ha ehk 68,4%. Jaoskondi jäi senise kahe asemel kolm, vahtkondi kaheksa asemel kümme: Järve, Saarevälja, Kõrve, Puusepa, Epu (Eppo), Nahkmetsa, Linsi, Keiksaare, Kotku ja Lõõla. Kvartaleid oli 196, eraldusi 4 619. 1979. a. metsakorraldusega (salgaülem Evald Lall) tõusis üldpindala 12 470 ha-ni. Piirimuudatuste tõttu tehti pindalas kärpeid 826 ha, samal ajal tuli juurde Ardu sovhoosilt, “9. Mai” kolhoosilt it kokku 1 318 ha, Territooriumi suurenemise ja intensiivse kuivenduse tulemusena laienes metsamaade pind 8 811 ha-ni chk 70,7%-le, Jaoskondade arvu ei muudetud, vahkondadest lisandusid senistele Pala ja Kaitsemetsa, neid sai kokku tosin. Kvartalite arv kasvas 230-ni. Viimane nõukogudeaegne metsakorraldus leidis aset 1989, aastal. Keskuse liitmisi juhtis korraldustoid Mehis Maipuu. Metskonna pindala oli selleks ajaks 12 354 ha, sellest metsamaad 9 040 ha ehk 73,2% ning puistuid & 816 ha (+196 ha liitumata metsakultuure). Puistute üldtagavara hinnati 1 099,4 tuh. tm-le. Jaoskondi jäi kaks, vahtkondi kaheksa: Puu- sepa, Epu, Kullikõrve (end. Järve ja Saarevälja), Kõrve, Kaitsemetsa, Nahkmetsa, Kotku ja Linsi. Vahtkondadest kaotati Pala ja Lõõla. Kvartalivrk säilitati endisel kujul. Parast vabariigi taasiseseisvumist ei jäänud muudatused metskonna maavaldustes ja koos- seisudes tulemata. 2, märtsil 1992 liideti Väätsa metskonna külge Nõmme metskond. Jätkus õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamine nende seaduslikele omanikele. 1. jaanuariks 1995 oli oma maa tagasi saanud 31 talu, kogupindalaga 997,5 ha, sealhulgas suurematena Pöiatu-Jüri 167,0 ha, Järve 94,8 ha, Kotku 91,9 ha jt. 1999. a. metsakorralduse viisid läbi OU Eesti Metsakorralduskeskuse taksaatorid Maire Raid ja Tõnis Teras. Metskonna üldpindalaks kujunes 14 068,6 ha, millest oli metsamaad 10 255,8 ha chk 72,9% ning puistuid 9 864,5 ha. Administratiivselt jäi Väätsa metskond endiselt kahte maakonda: Järva maakonda 9 572,9 ha, Harju maakonda 4 495,7 ha. Moodustati 4 metsandikku. Et metsavahtide ametikohad 1996 aastaks likvideeriti; seitse vahtkondi ametlike struktuuriüksustena enam arvele ei võetud.
